Porhov

On hommik, tundub et taiesti tavaline hommik Porhovis. Magasime hotellis, taiesti tavalises Porhovi hotellis. Ilma dushi, pelleri ja kraanikausita toa eest kasseeriti 868.80, dushi kasutamise eest eraldi veel 35rbl.

Tegelikult pole seda ju palju kui jagada see summa kaheks ja siis veel arvestada kroonideks. Siiski ei meeldi mulle adminni suhtumine- nimelt pidime oma ankeedid, sh ka nimed, taitma vene keeles. Krdi Enn targutab ka veel korval et loomulik ju, Venemaal ikka vene keeles. Selle loogikaga Hiinas...

Eile, peale seda kui kiirustades sain siia miskit kirja pandud, lahkusime Pihkvast. Selgus et meie uued kaardid on sama vanad kui Ennu tutikas atlaski. Kuigi kaardil on taiesti norm tee margitud, ei suuda me seda leida. Peale kokku vast 6km edasi-tagasi keerutamist juhatab kohalik papi meile teeotsa katte. Lisab et seda teed mis kaardil, pole aastakumneid juba kasutatud, tam tipa polota. Otsustame riskida, risk se blogorodnoe dela! Ja tasus ara. Kuigi tee oli metsaalune rada, madalamates kohtades ehk kuiva ilmaga maasturiga labitav. Vanamehe jutu jargi olnud see Pihkva-Novgorodi kaubatee kunagi Peetri aegu..

Tasapisi sai mets labi, joudsime kruusateele, mida kaardil ei ole. Tee on hullult treppis, onneks ei ole seda palju. Jouame mingisse kulla kus vastutulev harra, jalgrattaga, monusalt purjakil, kusib meilt teed. Saanud teada et me polegi kohalikud tekib vaike jutt: a vi otkuda? Estonci? Kjuradi pois, joptui! Juks, kjaks ja pjerses, joptui..