Staraja Russast Holmi

Viimane postitus sai vist tehtud Staraja Russas. Hommikul saime Ennuga veel korraks kokku, täpsustasime marsruudi ja ajakava ning tema läks teele. Tukkusin veel pisut ja läksin sööma, kuigi Ennu sõnul ei tasuvat minna(ta oli juba seitsme paiku käinud). Taldrikul oli 2 viilu sinkvorsti ja 2 viilu juustu, väike pokaal morssi ja...kõik. Istusin 6-sesse lauda mõttega kõik need portsud hävitada, kuid... tuli ettekandja, pakkus kas teed või kohvi, tõi sooja kapsapirukat ja kukleid ning kõige lõpuks veel 2 värsket pannkooki ka. Sain kõhu täitsa korralikult täis, osa jäi järgigi. Enn vaeseke läks vist liiga vara ja pidigi nende viilukestega leppima. Niipalju siiski tegin pattu ka et tühjendasin kõrvalkohtade morsiklaasid.
Edasi dushi alla ja omi asju ajama. Kõigepealt autoteenindusse tehnilisi probleeme lahendama. Selgus et esiratta laager oli suurepärases korras ning selleteemalise paanika põhjustajaks oli hoopis logisev reflektor mis kodarate vahel liikudes paha häält tegi. Laager sai siiski määritud, see peaks 4-5 aastat jälle kestma.
Pedaaliga paraku nii libedalt ei läinud ja seda ma ei oodanudki, oli teine ikka korralikult puru. 210rbl eest sain rattapoest uued(müüdi paarikaupa). Välimuselt suht sarnased, aga metallvõru oli pedaali ümber rõvedalt suur ja läikiv, slaavlastele vist meeldivad läikivad asjad. Pisut "tuunides" sain oma vana pedaali metallvõru läikiva junni asemele kinnitatud ja välimus jäi samaks nagu enne. Sisuga oli keerulisem.



Meister oli vana pedaali maha keeranud ja lahti võtnud. Võtnud uue pedaali pihku, vaatas seda igast küljest ja teatas siis: "Podjopka bljääd!" Vaatasin siis ka ja tõesti, laagrid olid kuivad ja mis veel kehvem, tolmukaitset ka ei olnus, st laager oli täiesti lahtiselt nähtaval, kogu pask mis esiratta alt tõusis pääses vabalt sisse. Proovisime vana ja uut ka seestpoolt kokku sobitada, aga see ei õnnestunud. Läks nii alla ja lootsin et peab edasise teekonna vastu.




Ratas korras, meistrile 100rbl vaevatasuks ning edasi. Järgmiseks tahtsin eelmise õhtu lahtised otsad kokku sõlmida(olin pisut õllese peaga andnud kellegile lootust et ehk jään päevaks-paariks Staraja Russasse). Hommikul tundsin et kui veel päevaks paigale jään siis on minu matk matkatud ja jään sinna nädalaks ning sõidan seejärel rongiga otse Petserisse tagasi. Seega, kiire käik raamatupoodi, pisut kurb jutuajamine, süda kõvaks ja minema sellest meeldivast linnast kuhu tahaks kunagi veel tagasi tulla..
Läksin veel poest läbi ja ostsin külmutatud toorest liha ja maitseaineid kaasa. Kuna ei teadnud kas saame veel Ennuga kokku siis ostsin koti soola ka kaasa(soolatops oli tema kotis). Et mitte tühja raskust kaasas vedada kallasin suurema osa minema ja jätsin u 100gr omale kaasa.

Kogu selle sehkendamise peale kulus u 3h, ehk siis just niipalju oli Ennul edumaa kui startisin. Plaan oli jõuda õhtuks Holmi ja ehk ka pisut edasi ning jääda laagrisse. Tee Staraja Russast Holmi on pikk ja sirge, alles u 20km enne Holmi läheb käänuliseks ja pisut huvitavamaks. Kuidagi ei saanud korralikku tempot sisse. Kuigi tuul oli vastu, tundus et päevane puhkus on lihased lõdvaks teinud ja vaja ennast uuesti "sisse töötada". Kui olin u 65km sõitnud, juhtusin kogemata tagumist ratast vaatama- see loperdas koledamal kombel. Keerasin teelt kõrvale ja asusin asja uurima. Selgus et 2 -l kodaral oli aeg ümber saanud ning seetõttu deformeerunud velg oli parempoolse piduriklotsi olematuks kulutanud. Pagan, olin vastutuult ja rohkete tõusudega teel veel lisaks kinnise piduriga sõitnud. Loll pea on ihule nuhtluseks, vana tõde. Haakisin tagumise piduri lahti ja jatkasin teed loperdava, aga hoopis kergemalt liikuva rattaga. Tempo tõusis tunduvalt, lootsin peagi Ennule järgi jõuda. Tegelikult ma ei saanudki aru kuidas ta nii kaugele oli jõudnud selle ajaga. Siiski sain ta 18km enne Holmi kätte ja jätkasime koos.
Holm
Enn oli teinud enne matka veidi uurimistööd ja teadis et Holm elab põhiliselt metsatööstusest.Linn, õigemini alev, on korras. Isegi hotell on. Ei puudu ka Lenini kuju, Isamaasõjas langenute mälestusmärk, park jne. Poode on palju nagu vene asulates ikka, samas on nad kõik täpselt sama kaubavalikuga. Tahtsime täiendada joogivarusid ja võtsin ka 3 purki õlut õhtuse grilli kõrvale.
Holmist voolab läbi päris suur jõgi(pisut laiem kui Pärnu jõgi), väga kenade kõrgete kallaste vahel. Sillalt avaneb kena vaade kahele poole.. tõesti ilus! Kuna kell on juba palju siis pikalt imetlema ei jää ja sõidame telkimispaika otsima. Leiame 10km alevist välja Loknja poole sama jõe kaldal võrratult kauni laagripaiga. Koht on avastatud enne meid ja pidevalt kasutuses olnud, eemal on 2 autot veel laagrisse jäänud. Otsustame jääda. Soolan veel pisut jäise liha ära ja teeme lõkke üles. Jube väga nälg on, Ennul vist ka. Liha sai hea ja sel õhtul unustab Enn oma figuuriga seotud plaanid ning pugime ennast korralikult täis. 3 purki õlut on selgelt vähe, ei puudu palju et oleksin Holmi poodi sõitnud. Väsimus sai siiski lõpuks võitu ja keerasime magama.